Kudum. Üle pika aja.

Peale kleidi valmimist oli mu käsi pikalt haige ja ma ei saanud varrastele mõeldagi. Nüüd tundub, et on viimaks üle läinud ja selle tähistamiseks kudusin kampsuni. Tütrele. Aga hirmus suur sai. Kohe igate pidi. Kerest lai ja varrukad pikad. Nii et vast aasta-paari pärast alles saab kanda.
Muster Novitalt, lõng anonüümselt lambalt.

Pihuloom

Kuidagi poolik jäi. Aga ma ei osanud siia kuidagi midagi tikkida.

Saun käepärastest vahenditest.

Suur tänu Caiusele, kes ühel õhtul kilesaunast rääkis ja siis järgmisel oli sunnitud selle siin ka valmis tegema :p
Saun on pea täielikult kodus leiduvast materjalist. Ainult "korsten" tuli ekstra osta.

Tuunika

Õmblesin. Ei tulnud hästi välja, aga olgu ta ikkagi üles riputatud.

Triiksärgist kleit

Kõigepealt vabandused Marguse ees, kes lahkelt oma triiksärgi katkilõikamiseks andis, et siiani pole pilti näidatud, mis sest särgist sai. Ja siis muidugi veelkord suur tänu :)

Ühesõnaga leidsin netist mõtte, et meeste triiksärkidest saab väikestele tüdrukutele toredaid kleidikesi. Ja tahtsin ka proovida. Oma mehel ei olnud ühtegi sobivat särki. Kõik on kas liiga igavad või tumedad või uued. Siinkohal ulataski oma abikäe (ehk siis särgi) Margus. Ja kleit kukkus välja selline:



Varrukatele tuleb väike kumm veel õmmelda, et nad nagu tiivad laiali ei oleks :p



Mimmu peale sunnitud poseerimist maiustamas:

Seelik

Üks kiire tegemine.
Sain kunagi ammu-ammu, kui mimmu oli veel väike, sugulaselt teisekäe kleidi.



Imeilusast lillelisest kangast.



Kuidas sa viskad midagi sellist minema? Kuigi 4-aastasele enam mõõtudelt 1-aastasele sobivat kleiti selga ei sikuta. Seisis ja ootas oma aega. Täna sai temast seelik:

Taaskasutus

Tahaks osata õmmelda. Aga ei oska :( Ja minusuguse pudinäpu jaoks sobivaid kursusi ka pole leidnud. Mulle ei sobi kursus a´la "seeliku õmblemine". Ma kujutan ette, kuda ma sinna kohale lähen ja kuulan nagu hiina keelt. Vaja oleks päris algusest. Materjalid, pisted, lõigete suurendamine/kahandamine. No kõike ühesõnaga.
Aga ega siis oskamatusest ei saa lasta end pidurdada :p
Mul on ju ometi RAAMAT. Anu Pink "Õmblemine". Täpselt see, mis vaja.
Ja lisaks raamatule vanad velvetid, tahtmine ja lõikeleht.

Minu õmblemine käib nii, et vaatan juhendi pealt - ahah, ühenda tasku - otsin raamatust õpetuse, kuidas seda imelooma tehakse - ja samm sammult teen täpselt õpetuse järgi.
Päev läbi mässamist ja siin nad nüüd on: vanast uus, minu velvetitest mimmule velvetid.



Tagataskuid oli ette nähtud tegelikult 2. Aga kuna ma ei olnud kindel, et ma suudan 2 ühesuurust taskut teha ja need ühele kõrgusele kinnitada, siis ma tegin ühe.



Nagu näete, siis sellised lihtsad. Minu jaoks terve pika päeva töö. Kell 1 päeval alustasin ja 10 õhtul lõpetasin.



Taskud, mille üle ma erilist uhkust tunnen :)



Mimmu oli pükste üle väga õnnelik, aga poseerida eriti ei tahtnud. Sellel pildil ma palusin tagumist poolt näidata.



Aga täitsa kenad ju!