Mäletan oma lapsepõlvest, kuidas me õega panime kella varahommikuks helisema, et emale üllatust teha. Ja kuidas ema siis poole lõunani püüdlikult voodis "magas".
Uskumatu, aga nüüd on mu oma poeg juba nii suur. Ta pani kella 6.30-ks helisema, et issi üles ajada ja saata aeda mulle nartsisse tooma :)
Nii nad siis tulid, kolm pudinat koos issiga. Kohvi ja lilled. Ja poja meisterdatud kingid:
Pesulõksuga teadetethvel
tahvlile kinnitatud kaardike salmiga
Tahvel pakitud enda kaunistatud kotti
Ja lisaks veel üks kaardike salmiga
Mul on silmad märja koha peal ka, aga nii armas, et lihtsalt võtab pisara silma.
Poeg on mul üldse äärmiselt südamlik. Just ükspäev tekitas minus süümepiinu. Olin pahas tujus ja riidlesin suht tühise asja pärast temaga. Mida tegi poiss? Ei läinud oma tuppa mossitama. Läks õue ja tõi mulle peotäie nurmenukke.
Aitäh!
1 kommentaar:
Sa oled lihsalt väga hea ema, Karin!!!
Postita kommentaar